Mira – Vikipeedia Mine sisu juurde Peamenüü Peamenüü vii külgpaanile peida Navigeerimine Esileht Juhuslik lehekülg Viimased muudatused Üldine arutelu Erileheküljed Juhend Kontakt Otsing Otsi Ilme Anneta Loo konto Logi sisse Isiklikud lehed Anneta Loo konto Logi sisse Sisukord vii külgpaanile peida Algus 1 Viited Lülita sisukord ümber Mira 55 keelt Afrikaans Alemannisch العربية Asturianu Беларуская Български Bosanski Català کوردی Čeština Dansk Deutsch Ελληνικά English Esperanto Español Euskara فارسی Suomi Français Gaeilge עברית Hrvatski Magyar Հայերեն Bahasa Indonesia Italiano 日本語 ქართული Қазақша 한국어 Lëtzebuergesch Македонски മലയാളം Plattdüütsch Nederlands Norsk nynorsk Norsk bokmål Polski Português Română Русский Simple English Slovenčina Slovenščina Српски / srpski Svenska ไทย Türkçe Українська Oʻzbekcha / ўзбекча Tiếng Việt Winaray 粵語 中文 Muuda linke Artikkel Arutelu eesti Vaata Muuda Muuda lähteteksti Näita ajalugu Tööriistad Tööriistad vii külgpaanile peida Toimingud Vaata Muuda Muuda lähteteksti Näita ajalugu Üldine Lingid siia Seotud muudatused Püsilink Lehekülje teave Viita leheküljele Hangi lühendatud URL Lülitu vanale parserile Trüki või ekspordi Koosta raamat Laadi alla PDF-failina Prinditav versioon Teistes projektides Commons Andmeüksus Ilme vii külgpaanile peida Allikas: Vikipeedia  See artikkel räägib tähest; eesnime kohta vaata artiklit Mira (eesnimi) Mira ja tema kaaslane VZ Ceti Hubble'i kosmoseteleskoobiga pildistatuna Mira ultraviolettvalguses ja nähtavas valguses Mira (ο Ceti) on täht Vaala tähtkujus. See oli esimene vaadeldud muutlik täht ja sai seega omasuguste tähtede (miriidide) prototüübiks. Selle tähesuurus võib muutuda kuni 1700 korda. 332-päevase tsükli jooksul kõigub selle näiv heledus palja silmaga nähtava 3m ja 10m vahel. Näiva kadumise ja uuesti ilmumise tõttu sai ta Johannes Heveliuselt nimeks Mira (ladina k 'imepärane, imeline'). Mira on kaksiktäht, mille põhitäht Mira A on muutlik punane hiid ja kaaslane on valge kääbus Mira B. Mira kaugus Maast on umbes 300 valgusaastat.[1] Selle avastas David Fabricius 1596. aastal. Johann Holwarda avastas 1639. aastal, et Mira heledus muutub enam-vähem reeglipärase intervalliga. 1936. aastal esitas Mira pulsatsiooniteooria Tartu matemaatik Jakov Gabovitš.[2] 2007. aastal avastati NASA kosmoseteleskoobi GALEX abiga, et Miral on komeetidega sarnaselt saba, mis on 13 valgusaasta pikkune. Selle põhjuseks peetakse Mira suurt relatiivset kiirust 110 km/s.[3][4] Mira koos sabaga ultraviolettvalguses pildistatuna Viited [muuda | muuda lähteteksti] ↑ van Leeuwen, F. (November 2007). "Validation of the new Hipparcos reduction". Astronomy and Astrophysics. 474 (2): 653–664. arXiv:0708.1752free to read. Bibcode:2007A&A...474..653V. doi:10.1051/0004-6361:20078357. ↑ Heino Eelsalu, Astronoomialeksikon, Tallinn 1996, lk 83 ↑ "Arhiivikoopia". Originaali arhiivikoopia seisuga 3. september 2016. Vaadatud 20. septembril 2016.{{netiviide}}: CS1 hooldus: arhiivikoopia kasutusel pealkirjana (link) ↑ A. Mayer: Herschel’s view into Mira’s head. In: Astronomy & Astrophysics. Band 531, 2011, S. L4, doi:10.1051/0004-6361/201117203. Pärit leheküljelt "https://et.wikipedia.org/w/index.php?title=Mira&oldid=6500054" Kategooriad: Tähed Vaal (tähtkuju) Peidetud kategooria: CS1 hooldus: arhiivikoopia kasutusel pealkirjana Selle lehekülje viimane muutmine: 13. oktoober 2023, kell 14:38. Lehekülg viimistleti Parsoidiga. Tekst on kasutatav vastavalt Creative Commonsi litsentsile "Autorile viitamine + jagamine samadel tingimustel"; sellele võivad lisanduda täiendavad tingimused. Täpsemalt vaata Wikimedia kasutamistingimustest. Andmekaitsepõhimõtted Tiitelandmed Lahtiütlused Õigus- ja ohutuskontaktid Käitumisjuhis Arendajad Arvandmed Küpsiste avaldus Mobiilivaade Otsing Otsi Lülita sisukord ümber Mira 55 keelt Lisa teema