Taimed – Vikipeedia Mine sisu juurde Peamenüü Peamenüü vii külgpaanile peida Navigeerimine Esileht Juhuslik lehekülg Viimased muudatused Üldine arutelu Erileheküljed Juhend Kontakt Otsing Otsi Ilme Anneta Loo konto Logi sisse Isiklikud lehed Anneta Loo konto Logi sisse Sisukord vii külgpaanile peida Algus 1 Taime mõiste Lülita ümber alaosa "Taime mõiste" 1.1 Termini "taimed" mitmetähenduslikkus 2 Taimede evolutsioon 3 Süstemaatika Lülita ümber alaosa "Süstemaatika" 3.1 Tänapäevane taimede süstemaatika 4 Taimede anatoomia Lülita ümber alaosa "Taimede anatoomia" 4.1 Taimeorganid 4.2 Taimede katted 4.3 Morfoloogiline plastilisus 5 Taimede füsioloogia Lülita ümber alaosa "Taimede füsioloogia" 5.1 Hingamine 5.2 Sekundaarsed metaboliidid 5.2.1 Terpeenid 5.2.2 Fenoolsed ühendid 5.2.3 Ligniin 5.2.4 Flavonoidid 5.2.5 Tanniinid 5.2.6 Lämmastikku sisaldavad ühendid 5.2.7 Mittevalgulised aminohapped 6 Taimegeneetika 7 Taimede kaitsemehhanismid Lülita ümber alaosa "Taimede kaitsemehhanismid" 7.1 Indutseeritud vastus putukatele 8 Taimede ökoloogiast Lülita ümber alaosa "Taimede ökoloogiast" 8.1 Sümbioos seentega 9 Taimekasvatus 10 Pilte 11 Vaata ka 12 Viited 13 Kirjandus 14 Välislingid Lülita sisukord ümber Taimed 238 keelt Аԥсшәа Acèh Afrikaans Alemannisch አማርኛ Aragonés Ænglisc अंगिका العربية الدارجة مصرى অসমীয়া Asturianu अवधी Aymar aru Azərbaycanca تۆرکجه Башҡортса Basa Bali Boarisch Žemaitėška Bikol Central Беларуская (тарашкевіца) Беларуская Betawi Български भोजपुरी Banjar বাংলা Brezhoneg Bosanski Буряад Català 閩東語 / Mìng-dĕ̤ng-ngṳ̄ Нохчийн Cebuano ᏣᎳᎩ کوردی Corsu Čeština Чӑвашла Cymraeg Dansk Deutsch Zazaki Dolnoserbski Kadazandusun डोटेली ދިވެހިބަސް Ελληνικά English Esperanto Español Euskara Estremeñu فارسی Suomi Võro Na Vosa Vakaviti Føroyskt Français Arpetan Nordfriisk Furlan Frysk Gaeilge 贛語 Kriyòl gwiyannen Gàidhlig Galego Avañe'ẽ Gaelg Hausa 客家語 / Hak-kâ-ngî עברית हिन्दी Fiji Hindi Hrvatski Hornjoserbsce Kreyòl ayisyen Magyar Հայերեն Interlingua Jaku Iban Bahasa Indonesia Interlingue Igbo Ilokano ГӀалгӀай Ido Íslenska Italiano ᐃᓄᒃᑎᑐᑦ / inuktitut 日本語 Patois La .lojban. Jawa ქართული Qaraqalpaqsha Taqbaylit Jju Адыгэбзэ Kabɩyɛ Tyap Gĩkũyũ Қазақша ភាសាខ្មែរ ಕನ್ನಡ Yerwa Kanuri 한국어 کٲشُر Kurdî Kernowek Latina Ladino Lëtzebuergesch Лезги Lingua Franca Nova Limburgs Ligure Ladin Lombard Lingála ລາວ Lietuvių Latgaļu Latviešu मैथिली Basa Banyumasan Malagasy Олык марий Minangkabau Македонски മലയാളം Монгол ꯃꯤꯇꯩ ꯂꯣꯟ ဘာသာမန် मराठी Кырык мары Bahasa Melayu Malti Mirandés မြန်မာဘာသာ Эрзянь مازِرونی Nāhuatl Napulitano Nedersaksies Plattdüütsch नेपाली नेपाल भाषा Nederlands Norsk nynorsk Norsk bokmål Nouormand Occitan Livvinkarjala Oromoo ଓଡ଼ିଆ Ирон ਪੰਜਾਬੀ Kapampangan Papiamentu Picard Polski Piemontèis پنجابی پښتو Português Runa Simi ရခိုင် Română Armãneashti Tarandíne Русский Русиньскый Ikinyarwanda संस्कृतम् Саха тыла Sardu Sicilianu Scots سنڌي Srpskohrvatski / српскохрватски සිංහල Simple English Slovenčina Slovenščina ChiShona Soomaaliga Shqip Српски / srpski SiSwati Sesotho Seeltersk Sunda Svenska Kiswahili Ślůnski Sakizaya தமிழ் Tayal తెలుగు Тоҷикӣ ไทย Türkmençe Tagalog Lea faka-Tonga Toki pona Tok Pisin Türkçe Татарча / tatarça ChiTumbuka Удмурт ئۇيغۇرچە / Uyghurche Українська اردو Oʻzbekcha / ўзбекча Tshivenda Vèneto Vepsän kel’ Tiếng Việt West-Vlams Walon Winaray Wolof 吴语 IsiXhosa მარგალური ייִדיש Yorùbá Vahcuengh Zeêuws 文言 閩南語 / Bân-lâm-gí 粵語 中文 IsiZulu Muuda linke Artikkel Arutelu eesti Vaata Muuda Muuda lähteteksti Näita ajalugu Tööriistad Tööriistad vii külgpaanile peida Toimingud Vaata Muuda Muuda lähteteksti Näita ajalugu Üldine Lingid siia Seotud muudatused Püsilink Lehekülje teave Viita leheküljele Hangi lühendatud URL Lülitu vanale parserile Trüki või ekspordi Koosta raamat Laadi alla PDF-failina Prinditav versioon Teistes projektides Abstract Wikipedia Commons Wikispecies Vikitsitaadid Andmeüksus Ilme vii külgpaanile peida Allikas: Vikipeedia See artikkel ootab keeletoimetamist. (Oktoober 2025) Kui oskad, siis palun aita artiklit keeleliselt parandada. (Kuidas ja millal see märkus eemaldada?) "},"alamrühma_nimetus":{"wt":"Hõimkonnad"},"alamrühmad":{"wt":"'''[[Rohevetikad]]'''\n* [[Rohevetiktaimed]]\n* [[Mändvetiktaimed]]\n'''[[Maismaataimed]] (embrüofüüdid)'''\n* '''[[Sammaltaimed]] brüofüüdid'''\n** [[Helviksammaltaimed]] ''Marchantiophyta''\n** [[Kõdersammaltaimed]] ''Anthocerotophyta''\n** [[Lehtsammaltaimed]] ''Bryophyta''\n** [[väljasurnud|†]]''[[Horneophytopsida]]''\n* '''[[Soontaimed]] (trahheofüüdid)'''\n** †''[[Rhyniophyta]]''\n** †''[[Zosterophyllophyta]]''\n** [[Koldtaimed]] ''Lycopodiophyta''\n** †''[[Trimerophytophyta]]''\n** [[Sõnajalgtaimed]] ''Pteridophyta''\n** †''[[Progymnospermophyta]]''\n** '''[[Seemnetaimed]] ''Spermatophyta'''''\n*** †''[[Pteridospermatophyta]]''\n*** [[Paljasseemnetaimed]] ''Pinophyta''\n*** [[Palmlehiktaimed]] ''Cycadophyta''\n*** [[Hõlmikpuutaimed]] ''Ginkgophyta''\n*** [[Vastaklehiktaimed]] ''Gnetophyta''\n*** [[Katteseemnetaimed]] ''Magnoliophyta''\n† '''''[[Nematophytes]]'''''"}},"i":0}}]}">Taimed Fossiilide leiud: 520–0 Ma EelЄ Є O S D C P T J K Pg N kambrium – tänini Taksonoomia Domeen Eukarüoodid (järguta) Archaeplastida Riik Taimed Haeckel, 1866[1] Hõimkonnad Rohevetikad Rohevetiktaimed Mändvetiktaimed Maismaataimed (embrüofüüdid) Sammaltaimed brüofüüdid Helviksammaltaimed Marchantiophyta Kõdersammaltaimed Anthocerotophyta Lehtsammaltaimed Bryophyta †Horneophytopsida Soontaimed (trahheofüüdid) †Rhyniophyta †Zosterophyllophyta Koldtaimed Lycopodiophyta †Trimerophytophyta Sõnajalgtaimed Pteridophyta †Progymnospermophyta Seemnetaimed Spermatophyta †Pteridospermatophyta Paljasseemnetaimed Pinophyta Palmlehiktaimed Cycadophyta Hõlmikpuutaimed Ginkgophyta Vastaklehiktaimed Gnetophyta Katteseemnetaimed Magnoliophyta † Nematophytes Taimed (Plantae) on elusolendite riik, kuhu kuuluvad päristuumsed organismid, kes erinevalt heterotroofsetest loomadest ja seentest elavad autotroofselt ning toodavad kasvamiseks ja eluks vajalikke orgaanilisi aineid päikesevalguse abil fotosünteesi teel. Erandiks on mõned parasiittaimed, kes saavad oma süsiniktoidu teistelt taimedelt või seentelt ning on evolutsiooni käigus klorofülli kaotanud. Taimi uurivat bioloogia haru nimetatakse botaanikaks ja sellega tegelevaid inimesi botaanikuteks. Botaanika allharude seas on taimesüstemaatika, taimeanatoomia, taimefüsioloogia, taimegeograafia, taimeökoloogia, paleobotaanika, hüdrobotaanika, geobotaanika jt. Taimeriigis on kokku kirjeldatud umbes 391 000 soontaimeliiki, mis on jaotatud 64 klassi ja 416 sugukonda. Neist enim liike on katteseemnetaimede hõimkonnas ehk õistaimede seas – ligi 369 000.[2] Lisaks soontaimedele arvatakse maismaataimede hulka ka sammaltaimed. Laiemas käsitluses peetakse taimede hulka kuuluvateks ka rohevetiktaimed ja mändvetiktaimed ning kõige üldisema käsitluse kohaselt üldse enamikku eukarüoote, kes omandasid kloroplastid vahetult pärast tsüanobakteri allaneelamist (primaarne endosümbioos). Lähemalt on ära kirjeldatud enam kui 31 000 taimeliigi kasutusvõimalused. 5500 on arvatud toidu- ja 17 800 ravimtaimedeks. Mürgiseid taimeliike tuntakse üle 2500. Täielikult sekveneeritud genoomiga on 139 soontaimeliiki.[2] Taime mõiste [muuda | muuda lähteteksti] Lehtsambla rakud, milles on näha kloroplastid Taime mõiste suhtes ei ole täpset üldkehtivat kokkulepet. Üldiselt fotosünteesivaid prokarüoote (näiteks tsüanobakterid) praegu enam taimede hulka ei arvata. Enamjaolt jäetakse välja ka kõiksugu vetikad ja piirdutakse ainult maismaataimedega ehk embrüofüütidega (Embryophyta: osjad, kollad, samblad, seemnetaimed). Laiemas käsitluses võidakse taimede alla arvata ka rohevetikad ja mändvetikad ning sellise rühma nimeks oleks Viridiplantae (rohelised taimed). Mõned teadlased (näiteks Thomas Cavalier-Smith) on taimeriigi alla arvanud kõik primaarsete plastiididega (kloroplastid, mis pärinevad otseselt tsüanobakteritest ehk sinivetikatest) eukarüoodid: rohelistele taimedele lisaks veel punavetikad ja liitvetikad. Ülejäänud vetikaid (näiteks pruunvetikad, ränivetikad) tänapäeval taimede hulka enam ei arvata. Kuigi varasemad süsteemid on taimede hulka arvanud ka bakterid (Schizomycetes) ja seened, eraldati need XX sajandi keskel eraldi riikidesse. Taimede hulka kuuluvad selles süsteemis nii rohevetikad kui ka kõik maismaataimed. Kõik need organismid sisaldavad klorofülli a ja b ning säilitavad fotosünteesi teel toodetud suhkruid tärklise kujul kloroplastides. Nende organismide rakuseinad koosnevad tselluloosist. Termini "taimed" mitmetähenduslikkus [muuda | muuda lähteteksti] Üldjuhul, kui räägitakse taimedest kui taksonoomilisest üksusest, mõeldakse ühte kolmest käsitlusest: maismaataimed ehk embrüofüüdid (Embryophyta või Metaphyta). See on "taimede" mõiste kõige kitsam käsitlus. rohelised taimed (inglise green plants; Viridiplantae, Viridiphyta või klorobiondid (Chlorobionta)) hõlmab eelmainitud embrüofüüte, mändvetikaid ja rohevetiktaimi (Chlorophyta). taimed sensu lato (Archaeplastida, Plastida või Primoplantae) hõlmab eelmainitud rohelisi taimi, peale selle ka punavetikaid (Rhodophyta) ja liitvetikad (Glaucophyta). See on kõige laiem taimede käsitlus (klaad), mis hõlmab enamikku eukarüoote, kes omandasid kloroplastid vahetult pärast tsüanobakteri alla neelamist (primaarne endosümbioos). Protistid, kes on tekkinud sekundaarse endosümbioosi tagajärjel, ei kuulu taimede hulka. Taimede evolutsioon [muuda | muuda lähteteksti] Cooksonia oli üks esimesi teadaolevaid maismaataimi Taimed pärinevad rohevetikatest, mis on ülejäänud vormidega parafüleetiline rühm ning mida arvatakse kord taimede, kord protistide hulka. Rohevetikatel on kahemembraanilise kattega kloroplastid, mis sisaldavad klorofülli a ja b. Nad võivad olla flagellaadid, koloonialised või isegi algeliselt hulkraksed. Paljud on primaarselt haploidsed, kuid teistel on põlvkonniti vahelduvad haploidsed ja diploidsed vormid, mida nimetatakse gametofüütideks ja sporofüütideks. Millalgi paleosoikumis hakkasid taimed veekeskkonnast maa peale tulema. Nendel uutel vormidel muutusid gametofüüt ja sporofüüt vormilt ja funktsioonilt väga erinevaks: sporofüüt jäi väikeseks ja kogu oma lühikese elu jooksul vanemast sõltuvaks. Siluris ilmusid uued embrüofüüdid, mis olid nendest piirangutest vabad, ja vallutasid Devonis kogu maismaa. Neile rühmadele on tüüpiline veekaotuse eest kaitsev kutiikula ning juhtkude, mis transpordib vett kõikjale organismi. Selliseid taimi nimetatakse soontaimedeks. Paljudel neist toimib sporofüüt omaette isendina, gametofüüt aga jääb väga väikeseks. Soontaimede alamrühmas on ka spermatofüüdid ehk seemnetaimed, mis lahknesid paleosoikumi lõpupoole. Nendel vormidel gametofüüti üldse ei ole ning noor sporofüüt alustab elu seemneks nimetatavas organis, mis areneb vanemorganismil. Taimed hakkasid rohevetikatest arenema umbes 400 miljonit aastat tagasi. Nad kasutasid klorofüll…